Teie ostukorv on tühi.
Sojauba "Moravians"
Glycine max (l.) Merr.
Kultuur-sojauba ''Moravians''.
Soja kodumaaks peetakse Indiat ja Hiinat. Ta on ligi 7000 aastat vana, mis võimaldab pidada teda üheks iidsemaks kultuurtaimeks maailmas. Vaatamata sellele, et Aasias on viljeletud teda aastasadu, ilmus Euroopasse suhteliselt hilja. Esimesed seemned toodi 1778. aastal Prantsusmaale. Peaaegu sada aastat hiljem, 1873. aastal näidati soja seemneid ja taimi, aga ka seemnetest valmistatud roogasid Ülemaailmsel näitusel Viinis. USA-sse jõudis alles XX sajandi algul, kus teda praegugi viljeletakse üsna suurtel pindadel.
Soja kuulub liblikõieliste sugukonda. On üheaastane rohtaim peajuurega. Vars karvane, 15-20 cm kuni 180 cm kõrge. Õied pisikesed, praktiliselt lõhnatud, valged või violetsed.
Vili – sirge või veidi kaardus, karvane ühepesaline kaun. Seemned on ovaalsed või kerajad (kaunas 1- 4 seemet).
Soja on sooja- ja valguselembene lühipäevataim. Ei talu sooldunud, happelisi ja soostunud muldi.
SOJA VÄÄRTUSED.
Seemnete keskmine valgusisaldus on 36-45%, õlisisaldus 17-22%. On ka süsivesikuid, suhkrut, pektiini, mineraalaineid, mitmeid vitamiine (A, B1, B2, D, E, C, K). Sojavalgud on 80-90 % täisväärtuslikud taimsed valgud, milles on olemas kõik eluks vajalikud aminohapped.
SOJA KASVATAMINE.
Soja viljelemiseks sobivad kõige paremini viljakad saviliiv- ja liivsavimullad, mis on piisavalt õhustatud ja kus põhjavesi on madalal. Eelkultuurideks sobivad mitmeaastased heintaimed, juurviljad, rukis, nisu, kartul, mais. Sojat ei tohi külvata peale teisi liblikõielisi, ka peale tomatit ja päevalille. Seemned külvatakse maha aprilli lõpul - mai alguses ridadena, jättes ridade vaheks 30 cm ja taimede vaheks reas 3 - 5 cm. Külvisügavus 3 - 6 cm. Külvid vajavad pidevat hooldust. Paar päeva peale külvi tuleb maa kobestada. Tuleks meeles pidada, et soja kasvab umbrohtunud maal väga halvasti, seepärast on rohimine üks peamisi hooldusvõtteid. Peale tõusmete ilmumist väetatakse lämmastikväetistega (10 g/m2).
Vajalik on ka kastmine, eriti just õitsemise ja viljumise ajal. Koristatakse tavaliselt septembri keskpaigast kuni kuu lõpuni. Kui taimel on lehed maha langenud, näitab see, et on aeg koristada. Kaunad korjatakse ja laotakse õhukese kihina ventileeritavasse ruumi kuivama, seejärel puhastatakse.
Hoida tavalistes tingimustes.
Soja kodumaaks peetakse Indiat ja Hiinat. Ta on ligi 7000 aastat vana, mis võimaldab pidada teda üheks iidsemaks kultuurtaimeks maailmas. Vaatamata sellele, et Aasias on viljeletud teda aastasadu, ilmus Euroopasse suhteliselt hilja. Esimesed seemned toodi 1778. aastal Prantsusmaale. Peaaegu sada aastat hiljem, 1873. aastal näidati soja seemneid ja taimi, aga ka seemnetest valmistatud roogasid Ülemaailmsel näitusel Viinis. USA-sse jõudis alles XX sajandi algul, kus teda praegugi viljeletakse üsna suurtel pindadel.
Soja kuulub liblikõieliste sugukonda. On üheaastane rohtaim peajuurega. Vars karvane, 15-20 cm kuni 180 cm kõrge. Õied pisikesed, praktiliselt lõhnatud, valged või violetsed.
Vili – sirge või veidi kaardus, karvane ühepesaline kaun. Seemned on ovaalsed või kerajad (kaunas 1- 4 seemet).
Soja on sooja- ja valguselembene lühipäevataim. Ei talu sooldunud, happelisi ja soostunud muldi.
SOJA VÄÄRTUSED.
Seemnete keskmine valgusisaldus on 36-45%, õlisisaldus 17-22%. On ka süsivesikuid, suhkrut, pektiini, mineraalaineid, mitmeid vitamiine (A, B1, B2, D, E, C, K). Sojavalgud on 80-90 % täisväärtuslikud taimsed valgud, milles on olemas kõik eluks vajalikud aminohapped.
SOJA KASVATAMINE.
Soja viljelemiseks sobivad kõige paremini viljakad saviliiv- ja liivsavimullad, mis on piisavalt õhustatud ja kus põhjavesi on madalal. Eelkultuurideks sobivad mitmeaastased heintaimed, juurviljad, rukis, nisu, kartul, mais. Sojat ei tohi külvata peale teisi liblikõielisi, ka peale tomatit ja päevalille. Seemned külvatakse maha aprilli lõpul - mai alguses ridadena, jättes ridade vaheks 30 cm ja taimede vaheks reas 3 - 5 cm. Külvisügavus 3 - 6 cm. Külvid vajavad pidevat hooldust. Paar päeva peale külvi tuleb maa kobestada. Tuleks meeles pidada, et soja kasvab umbrohtunud maal väga halvasti, seepärast on rohimine üks peamisi hooldusvõtteid. Peale tõusmete ilmumist väetatakse lämmastikväetistega (10 g/m2).
Vajalik on ka kastmine, eriti just õitsemise ja viljumise ajal. Koristatakse tavaliselt septembri keskpaigast kuni kuu lõpuni. Kui taimel on lehed maha langenud, näitab see, et on aeg koristada. Kaunad korjatakse ja laotakse õhukese kihina ventileeritavasse ruumi kuivama, seejärel puhastatakse.
Hoida tavalistes tingimustes.
Eng.: Soybean. Suom.: Soijapapu. Sven.: Sojaböna. Bot.syn.: Dolichos soja L., Glycine soja Siebold et Zucc. em. Benth. (Glycine soja + Glycine max), Glycine gracilis Skvortsov (Glycine soja ja Glycine max vaheline introgressioon), Glycine max convar. gracilis (Skvortsov) Lehmann, Glycine max subsp. gracilis (Skvortsov) Enken, Glycine hispida (Moench) Maxim., Glycine soja (L.) Merr., Glycine max (L.) Merr. subsp. max, Phaseolus max L., Phaseolus sordidus Salisb., Soja angustifolia Miquel, Soja hispida Moench, Soja japonica Savi, Soja max (L.) Piper, Soja soja Karst.
